Kaks mängu, mida tunneb pea iga eestlane            

Kaardid on paberitükid, mis on inimühiskonda juba ammu saatnud. Nagu folkloor, kanduvad ka kaardimängud ühelt põlvkonnalt järgmisele ning selle reeglid antakse edasi suust suhu. Arvatakse, et üks kaardimängude püsima jäämise põhjuseid on see, et need ei nõua suurt ettevõtmist ning kaardipakki on lihtne igale poole kaasa võtta. Kirjandusest loeme ühtviisi nii mängudest, mis toimusid uhkelt kaetud laudade taga kui ka nende kohta, mida mängiti sõja ajal kaevikutes.

Igas riigis ning ka iga riigi eri piirkondades võivad olla oma hasartmängud. Need moodustavad osa iga rahva identiteedist. Kui kokku saavad eestlased, mängitakse sagedasti neid kahte mängu, millest esimene paistab olevat pisut pikema ajalooga kui teine.

Turakas – mängu tuntakse ka podkidnoi nime all. Mängus kasutatakse kas 36 kaardiga pakki, kus nõrgim kaart on kuus või hoopis tavalist kaardipakki 52 kaardiga. Mängu peamine idee on lihtne – üks mängija käib järgmisele mängijale välja ühe või mitu kaarti, mille see peab “tapma”. Kaartidest saab jagu kas samast mastist tugevama kaardiga või mõne trumbiga. Kella liikumise suunas käival mängul on võimalik kaarte ka edasi saata, neid üles võtta või teistele juurde käia. Eesmärk on lihtne – olla esimene, kes kõigist oma kaartidest lahti saab.

Hiina turakas. See mäng on rohkem levinud nooremate mängijate seas just viimastel aastakümnetel. Tuntakse erinevaid reegleid, kuid kirjeldame siin põhiideed. Igale mängija ette jagatakse kolm kaarti, mida keegi, ka mängija ise ei näe. Seejärel jagatakse nende peale kolm kaarti näoga ülespoole. Samuti saab iga mängija kolm kaarti enda kätte. Esmalt tuleb lahti saada nendest kaartidest, mis on sinu käes. Selleks laotakse järgemööda kaarte mängulaua keskele, kus järgnev kaart peab eelnevast tugevam olema või muul moel sinna peale sobima. Tihti lepitakse kokku, et 2 sobib igale kaardile ning 10 paneb kogunenud kaardipaki maha. Kellel sobivat kaarti pole, peab kogu paki üles võtma. Kui käest on kaardid otsas, saab kasutusele võtta need, mis on laual – esmalt need, mis olid näoga ülespoole ning hiljem ükshaaval need, mille väärtust ei tea sina ega teised mängijad.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *