Looduses ellujäämise kujutamine meedias

Öeldakse, et kõike, mida sa näed, ei tasu uskuda. Taoline ütlus sobib suurepäraselt ilmestama inimeste suhet meediaga. Filmides, ajalehtedes ja ajakirjades esitatakse tihti ellujäämise ja metsikus looduses hakkama saamise kunsti ühekülgselt või läbi kulunud mallide, mille taastootmine ei too mitte kellelegi kasu. Seepärast teemegi väikese ülevaate põhilistest müütidest, mida ellujäämise kohta meedias avaldatakse.

Metsas on raske ära eksida

Ka Eesti tingimustes on tegu müüdiga. Igal aastal läheb kaotsi kümneid inimesi, kes õnneks küll päeva-kahe jooksul üles leitakse, ent märkimisväärne statistika on see sellegipoolest. Metsas pole raske ära eksida, sest tihti tegelevad inimesed mitte GPSi järgi matkamisega, vaid hoopis seente või marjade korjamisega. Erinevalt sihipärasest ja kindlale loogikale alluvast tegevusest ehk matkaraja väisamisest, on marjule mineku näol tegu üsna juhuslikku uitamist kätkeva ettevõtmisega. Näed kuskil ilusat mustikat, jooksed sellele järgi ja siis juba järgmise juurde – mõne hetkega oledki oma tuttavalt rajalt eemaldanud.

Ellujäämise kunstiga tegelevad ainult vanamehed

Millegipärast kujutatakse filmides ja tihti ka uudiseartiklite juurde valitud piltides ellujäämise ning matkakunstiga tegelevadi inimesi vanade meestena. Tegelikult on pilt kõvasti kirjum: professionaalsete loodusinimeste hulgas on noori naisi, teismelisi, vanatädisid jne. Teataval määral tegelevad selle teemaga kõik inimesed, kes oma sammud keskmisest tihemini metsa või muu vaba looduse poole seavad. Tõsi, süvendatult hakatakse sellega tihti tegelema vanemas eas, kuna siis on aega rohkem ja teadmistepagas on paisunud võrdlemisi kogukaks.

Vihmamets on meeletult ohtlik

Džunglis käinud inimesed teavad, et vihmametsad võivad olla küll meile harjumuspärasest loodusest tunduvalt erinevamad, kuid need pole automaatselt tohutult ohtlikud kohad. Vähemalt filmides kujutatakse tihti vihmametsasid ligastest madudest, õudusunenägudest pärit ämblikest ja kohutavatest kiskjatest kubisevate territooriumitena. Tegelikkus on aga meediast ja filmidest veidi teistsuguse. Paljud mürgised loomakesed ja putukad kardavad meidki ning pigem hoiavad vihmametsas müttavatest inimestest eemal. Erandiks on veekogudes pesitsevad parasiidid, kes tõesti inimestele endast suurt, isegi väga suurt ohtu kujutavad.

Kõrbes ei saja vihma

Vihmasajud võivad kõrbes olla ühed kõige ohtlikumad nähtused. Vägagi vabalt võib kõrbes vihma sadada ja selle tulemuseks on tohutud muda- ja veelaviinid, mille alla ei tahaks ükski matkaline jääda. Tasub vaadata YouTube’ist ja muudest videoportaalidest videoid selle kohta, millist kaost võivad kõrbevihmad piirkonnas tekitada.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *